Siiditrükk, nagu eesti keelne nimigi ütleb on üks vanimaid trükiviise, mis oli läbi siidi algselt, aga tänapäeval on see juba kümneid aastaid kõrgtehnoloogilise võrguga elektrooniliselt alumiiniumraamile pingutatud ja käsitsi spaatliga tõmbamise asemel tehakse seda pool ja täisautomaatsete masinate abiga. Kujutised võrgule ( millest siis läheb läbi värv või lakk) tekitatakse ligi tund kestva fotokemikaalide peale kandmise, valgustamise, pesu ja kuivatamise.
Sellepärast on tegemist ka teistest trükiviiisidest kallima, aga ka samas eksklusiivse trükiviisiga, mille tugevusteks on väga ühtlase pinna ja üliperfektse äärega trükikujutised, millede puhul on võimalik alati tagada sama tooniga trükis, kuna see on ainus trükiviis, milles ei trükita läbi 4 värvi, ehk CMYK-is.
Lisaks on see ainus trükiviis läbi mille on võimalik trükkida väga säravaid, ka neoon, ka mitmeid erilisi kuld ja hõbe värve, mis teiste värvitehnoloogiatega ei ole kunagi võimalikud. Näiteks on siin olemas läikiv, matt, sätendav kuld ja hõbevärvid, mille dega on Eestis trükitud kopeerimiskindluse saavutamiseks näiteks kullaga Vabariigi Presidendi ja Peaministri kantselei dokumendid, kutsed ja visiitkaardid, Hõbedaga Eesti Panga omad jne.
Siiditrükis on saadaval ka ainsana mitmeid kümneid trükiefekte, mis valdavalt baseeruvad UV laki tehnoloogial. Alates tavalisest läikivast, kuni reljeefse ja mattkohtlakini, lisaks katmata paberi lakk, mulli- ja liiva pinnaline, pimedas helendav ja rahalambiga helendav turvalakk. Siit hakkavad lisanditel baseeruvad, näiteks tohutu värvigammaga glitrite valik, mida olete harjunud nägema postkaartidel ja Disney trükistel, lisaks pärlmutter lisandiga lakk, toonitav lakk ja loteriivärvid. Siiditrüki nõrkuseks, on rastris trükkimise kvaliteet, tegelikult saab, aga rastritäpp on lihtsalt väga suur 65LPI-d. Samas paljud disainerid kasutavad seda edukalt enda kasuks ära. Järgmine tugevus on kindlasti võimalus trükkida pea kõigile tasapinnalistele materjalidele alates paberist, kartongist disainpaberitest, kuni plastiku, klaasi ja metallini.
Näiteks trükime, Eesti käsitöökellade sihverplaate, Eesti unikaaltoodete prototüüpide ( näiteks vesinikgeneraator ) kesti, Rootsi seadmete esipaaneele, Eesti saatkondade ja kantseleide nn. kuppelsilte, kuni Eesti ja Läti piiritulpade vapikleebisteni, paberi suunal paljundame Eesti ja Soome kunstnike töid, toodame menüüsid, raamatukaantele ja ajakirjade kaantele suures osas trükiefekte või raamatukattematerjalidele 100% raamatu kaante kujutisi, rääkimata sadades pakenditest, tootesleevidest, rippsiltidest, tootekleebistest, kuni personaliseeritud tootelahendusteni välja. Ja seda Jaapani ja Taiwani tippseadmetega. Näiteks valgega tumedatele materjalidele, disainpaberitele, raamtukattematerjalidele jne. trükkimisel pole katvuse osas siiditrükile vastast teiste trükiviiside hulgas.
Eraldi teemaks on otse trükk kleebistele ja plastikule. Kuigi see on 2 x kallim, kui digitrükk on tulemuseks väga vastupidav ja ilmastiku, UV ja värvimuutuste kindel tulemus, mis on sileda pinnaga ja selle tõttu kergesti puhastatav, sealhulgas kodukeemiaga. Kuna digitrüki pind on krobeline ( CMYK ) rastri tõttu, koguneb sinna mustus kergemini ja selle puhastamine on raske ja pigem eemaldab see lihtsalt osa trükist, samuti pole enamus digitrükke UV ja ilmastiku kindlad. Seda saab küll lahendada lamineerimisega, aga siis läheneb see juba siiditrüki hinnaklassile ja on lõpuks lamineerimiskile narmendamise tõttu ikka peaaegu sama.
Plastikule ja näiteks magnetkleepusule otse trükkimisel polegi siiditrükile otsest konkurenti digitrüki maalimas, kuna sa ju ei lamineeri neid, et muuta neid kergesti puhastatavaks ja värvimuutuste/ilmastiku kindlaks. Sellest tulenevalt trükime Eestis lisaks mainitud Eesti ja Läti piiritulpade kleepsudele ka laevadele, prügikastidele, merekonteineritele jne kleepse ja paradoksiks on näiteks liiklusmärkide tagused kontrollkleepsud, mis siis loogiliselt elavad kauem, kui digitehnoloogias toodetud liiklusmärgid. Magnetkleepsudest väga suur osa just õppesõiduautode kolmnurkmärkidest on oma elukaart alustanud meie käte vahelt. Otse plastile toodame alates kaubanduskeskustes laes rippuvatest siltidest, kuni ohutussiltide välja. Toodame Rootsi ja Soome suunal väga arvestatava koguse tule ja tööohutus sildindusest ja kleepsundusest.
Kogu selle blogi mõte ei olnud maha teha digitrükki vaid lähtudes trükise east ja eesmärgist, tuleb lihtsalt valida mõistlik lahendus. Näiteks lühiajaliste messi ja ürituskleebiste jaoks oleks siiditrükk ilmselge aja, raha ja ka loodusressursside raiskamine. Ja otseloomulikult pakume ka digitrükis sellisteks ja ka muudeks juhtudeks, kus see ennast õigustab ka digitrüki tooteid.
Elukogemus on näidanud, et mõni klient läheb hinna tõttu otse digitrükile ka välis ja vastupidavustrükiste osas, aga ilma, midagi kommenteerimata tellib juba 1 – 2 aasta jooksul sama asja siiditrükis, ning me ei kohtu siis juba 3 – 5 aastat, oleneb, kui pika elueaga oli valitud alusmaterjal.
