UV kohtlakk on meetod, kus osa trükipinnast vastavalt kas muudetakse läikivaks, matiks, reljeefselt läikivaks, struktuurseks pinnaks, jne. 

UV kohtlakid jagunevad tehnoloogiliselt siiditrüki kohtlakkideks ja digikohtlakkideks. Tegelikult on olemas ka 9 ofseti kohtlakki. Ofseti kohtlakid on tuhmima läikega, kuna nad on valmistatud vee baasil. 

Reljeefsed digi UV kohtlakid jagunevad kaheks. Laser tehnoloogial põhinev (samuti tuhmim) ja piksli tehnoloogial põhinev UV kohtlakk, mis on kõikidest eelmainitud variantidest kõige säravam ja on võimalik saavutada kõige suurem paksus (reljeefsus), siia alla kuulub ka 3D lakk. 

UV kohtlakiga pinna katvuse protsent ei määra suures plaanis hinda. Hind jääb samaks, kui katate lakiga 1% või 50% pinnast.

Lisaks hinnaloogikale ei soovita kasutada UV kohtlakki liiga väikse pinnana, siis on oht, et efekt võib jääda lõpptarbija jaoks nähtamatuks või ei saavuta oma eesmärki. 

Siiditrüki UV kohtlakk on parim variant saavutamaks ofsett trükil säravat tulemust. Samuti saab siiditrüki kohtlakki kanda otse katmata paberile.

NB! Kuna digitrükk kõigub, siis siiditrüki kohtlakki ja selle alamvariante ei saa kasutada digitrükistel (v.a juhul, kui nad ei satu kohakuti alloleva trükiga, aga ka sellisel juhul peab digitrükk olema kaetud laminaadiga, et välistada keemilisi reaktsioone)

Lisaks peab digitrükiste ja UV kohtlaki vahel olema (enamasti) laminaat, kuna digitrükk on keemiliselt väga aktiivne ja pinnale tekivad kuivamisel vahad.